Valdo Kalm: Tere hommikut! Valdo Kalm minu nimi ja Andrus Ait, finantsjuht, tutvustame siis Q3 tulemusi ja lühikese ülevaatega üheksa kuu tulemustest. Üks hetk, kohe saame siit liikuma. Q3 tulemused olid päris head, kuna käive kasvas enim siis reisisadamate ja reisiparvlaevade segmendis. Samas ka tegevuskulud suurenesid. Kokku andis see meile siiski päris hea EBITDA tõusu ja ka EBITDA marginaali, et me oleme jõudnud siis taas kord jah, siin kriisieelsele tasemele 50% marginaali juurde, mida me hindame on päris hea. Perioodi puhaskasum ka kasvas. Aga millised olid siis Q3 põhisündmused? Reisijate arv näitas kasvu ja seda siis kõikidel liinidel ja edukas oli kruiisäri. Reisijate arv kasvas siis üle 25%. Kaubamahud vähenesid. Põhiline langus tuli vedellastist, aga need on sellised projektikaubad ja selle juurde me tuleme veel järgmiste slaididega. Q3 sõlmisime siis Botnica prahtimislepingu Põhjamerel ja praegu Botnica teeb edukalt tööd.
Valdo Kalm: See prahileping töötab nii Q3 kui ka Q4. Väga oluline ära märkida, et kindlustasime Botnica töö ka järgmisse suveperioodi. Kolme kuune leping Lõuna-Aafrikas sai alla kirjutatud, nii et loodame, et see saab kõik toimuma ja kindlustab meie Botnica segmendi käibe ja kasumlikkuse. Toimus ka detailplaneeringute avalik arutelu. Jutt käib siis A ja D planeeringutest ja see läks väga sujuvalt ilma suuremate märkusteta. Liigume praegu linnaga planeeringute kehtestamise suunas ja loodame võimalikult ruttu siis startida oma kinnisvaraäriga just nimelt D ala Reidi tee poolses otsas. Saime ka ühe tööandja tiitli ning kuulutasime välja juhatuse esimehe konkursi järgmiseks perioodiks, mis algab siis järgmise aasta märtsist. Nagu ikka, trendid segmentide lõikes. Nagu sai mainitud, reisijate arv kasvas ja kõikides segmentides ning seda siis vaatamata väiksele kruiisilaevakülastuste arvule, tegelikult müügitulu kasvas. Seal mängisid rolli suuremad laevad ja ka indekseerimine.
Valdo Kalm: Kaubasadamates kaubamahu langus, kuid taaskord müügitulu väga ei kannatanud, sest laevakülastusi oli rohkem ja kokku siis praktiliselt säilitasime käibe. Reisiparvlaevanduses müügitulu kasv. See tulenes siis indekseerimisest ja kogu segment näitab siis väga stabiilset arengut. Q3 küll prahipäevade arv veidike kahanes, aga kokku siis jah, üheksa kuu lõikes Botnical tegelikult prahipäevade arv kasvas ja nagu sai mainitud, antud leping töötab ka Q4. Siin siis konkreetsemad numbrid reisijate äris, siis 2% kasvas Q3 ja praegu oleme siis üheksa kuuga eelmise aasta tasemel. Eks me nüüd loodame, et Q4 taaskord ikkagi teeb kasvu. Loodame kruiisile. Just külastas meid nii-öelda jõulukruiisi esimene laev, täiesti uus laev, mis ei olnud enne meie sadamas käinud ja pardal siis oli 4000 reisijat. Nii et loodame, et ka liinilaevade konkurents toob reisijate arvu kasvu Q4. Aga eks siis seda saab raporteerida aasta alguses.
Valdo Kalm: Kaubamahus sai mainitud Q3 väike kahanemine ja see tuleneb siis vedellastist. Õnneks Ro-Ro, meie kõige suurem segment, kasvab, aga käive kaubamahus siis jäi eelmise aasta tasemele. Kui me vaatame üheksat kuud, siis siin on samuti kaubamahus kahanemine. Jätkuvalt vedellast on siin põhiline mängur ja meie parvlaevanduses stabiilsed näitajad nii Q3 kui siis ka üheksa kuu lõikes. Botnical siis prahipäevade arv natukene väiksem Q3, aga üheksa kuu lõikes suurem ja loodame päris tugevat Q4 Botnical. Praegu on lootus, et Botnica teeb korraliku töö Põhjamerel. Tulevik. Nagu ikka kerge ülevaade aasta lõppuga ka natukene edasi. Sai mainitud, et loodame kruiisilaevade külastusi näha ehk kasvavat trendi nii aasta lõpuni, kui näeme tegelikult ka järgmise aasta broneeringud ja need on siis suuremad kui selle aasta tase, et see kindlasti toetab meie reisijate äri. Väga oluline sündmus on siis toimunud nüüd oktoobris, kui kirjutasime alla uue laevaoperaatori lepingu Muuga-Vuosaari liinile.
Valdo Kalm: Tegemist on siis Saksa suure erafirmaga, TT-Line, kes toob siis päris suure Huckleberry Finn nimelise Ro-Pax laeva Muuga-Vuosaari liinile esimeses kvartalis, praeguste plaanide järgi lausa jaanuarikuus. Käivad ettevalmistustööd ja varemalt sai mainitud, et meil oli vaba kai Muugal olemas. TT-Line hakkaks siis käima kolm korda päevas ehk sama palju kui Eckerö Line Finbo ja ST3 sõit Muuga-Vuosaari vahel. Ma arvan, et see on ka väga hea uudis meie eksportööridele, et ikkagi väga tihe kaubaveovõimalus tekib Muuga ja Vuosaari liinile. Loomulikult see toimub ka vanas sadamas, aga tõenäoliselt siin on oodata ka teatud kaubaliikide kasvu. Sai märgitud, aga rõhutaksin veel kord, et just tulevikuvaates on väga oluline Botnica prahileping 2027. aasta suvesse. Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevalmistustööd ka selleks käivad, aga leping ise on allkirjastatud. Meretranspordikoridoride arendus jätkub. Tuletan meelde, et teises kvartalis kirjutasime alla kaubakoridoride lepingu Lübecki ja Hamburgiga.
Valdo Kalm: Ehk seal siis selline steering töötab ja samuti eesmärk on loomulikult elavdada kaubavahetust ja kaubaliikide liikumist põhiliselt siis Paldiski-Lübecki vahel, aga meil täna teevad ka konteinerlaevad Hamburgi, nii et see on taas kord ikkagi väga hea ka Eesti majandusele, et me suudame meretranspordiga siis katta ligi 70% Eesti kaubavahetusest, mis siis meritsi käib. Käimas on jätkuvalt ka tööstusparkide kampaania. Jutt on siis Muuga arendusalas ida osast. Siin ei saa väga palju kommenteerida, aga läbirääkimised käivad ühe päris tõsise töötleva tööstuse operaatoriga. Ma väga loodan, et me saame midagi täpsemalt öelda aasta alguses. Kinnisvara ettevalmistus käib. Ehk sai öeldud, et valmistame üht konkreetset ala ette siis elu- ja ärikondlikuks kinnisvarastardiks Reidi tee ääres. Meil on veel linnaga vaja kaasrahastus kokku leppida. Tehnilisi küsimusi on väga vähe jäänud, nii et anname sellest loomulikult ka nii ruttu kui võimalik teada, mis mudeliga me siis stardime ja millal täpselt. Efektiivsuse tõstmine.
Valdo Kalm: Plaanis on teatud protsesside ülevaatus. Selle mõju on seotud rohkem järgmise aastaga ja seotud meie kaughaldusteenuse pakkumisega, nii et meil on veel peidus võimalusi kulusid kärpida, aga seda muidugi läbi mõeldult enne protsessid kirjeldades ja siis seda asja kõike digitaliseerides. Annaksin siin sõna Andrusele, kes siis täpsemalt räägib juba finantstulemustest.
Andrus Ait: Jah, antud slaidil siis kolmanda kvartali üheksa kuu finantstulemused kasumi ja investeeringute näol. Kolmas kvartal, nagu Valdo juba välja tõi, oli kõige tugevam kvartal 2026. aastal. Seda peamiselt siis suuremale arvule kruiisilaevakülastustele tuginevalt kasvas reisijate arv. Reisijate arv kasvas kõigil peamistel liinidel. Samuti oli positiivne efekt praamide tulude indekseerimisest, mis siis ületas esimest korda sellel aastal kütusehindade kasvu kulupoolel, hindade või kulude kasvu ja samuti siis elektrienergia müük vanustas tuludesse. Lisaks Botnica oli välja prahitud teisele projektipõhisele tööle septembri keskelt, et kõik need mõjud siis kokku tõid meile tugeva tulemuse. Müügitulu kasvas siis 6.7% EUR 33.8 miljonini, kasvas üle EUR 2 miljoni müügitulu osas ja peamine kasv siis oli toetatud, nagu öeldud, parvlaeva teenuse müügitulu kasvust. See siis põhines kütuseindekseerimisel. Kui eelmistes kvartalites siis see indekseerimine jäi kulude kasvust madalamaks, siis kolmas kvartal oli esimene kvartal, kus indekseerimise mõju kulude vaadates oli positiivne.
Andrus Ait: Et teatavasti meil on seal siis kvartaline nihav indekseerimises. Elektrienergia müük siis kasvas vastavalt mahtude kasvule ja kasvas ka hind ja uued seda turuliigid ka lisandusid, mis oli siis selle võrguteenuse kindlustamiseks. Täiendavalt siis laevatasude kasv tuli siis peamiselt kruiisilaevakülastuste arvu kasvust. Suurenesid ka reisijatasud ja ka kaubatasud. Kaup ise küll vähenes, aga nii-öelda mahukaup vedellast vähenes, samal ajal ro-ro veeremkaup kasvas ja sellest siis tegelikult tululiigina kaubatasud suurenesid. Ja mis on oluline märkida, et tegelikult kasvasid Q3 kõik turuliigid. Korrigeeritud EBITDA osas kasvas siis 7%, saavutasime taseme EUR 16.6 miljonit ehk ligi EUR 1 miljon rohkem kui eelmisel aastal Q3 ja täiendavalt siis tooks välja ka korrigeeritud EBITDA jõudmise 49.1%-ni, mis on kõrgem kui kõrgeim tase. Et nagu eelnevalt mainitud, jõudsime siia kriisieelse või varasemate aastate tasemele. Korrigeeritud EBITDA osas siis jah, kulud kasvasid teatavalt, aga ikkagi vähem kui tulud.
Andrus Ait: Kulude kasv tegevuskuludes oli peamiselt siis kütusehinna suurenemine, elektrienergia kulud vastavalt kõrgemale hinnale seotuna siis rohkemast kruiisilaevade külastustest olid meil ka kõrgemad jäätmete kulud, kuna siis võtsime rohkem neid vastu seoses rohkema külastuste arvuga. Ja lisaks Q3 siis Botnica alustas oma projektipõhist tööd, et sellega seoses siis installeerisime teatavaid tehnilisi seadmeid Botnicale, et seal olid ühekordsed kulud ja rentisime siis ka vastavaid tehnilisi seadmeid, mida siis peale panna, et sealt rendikulud suurenesid natuke. Aga kokkuvõttes siis kulude kasv jäi madalamaks kui tulude kasv. Seda kasvu oli ka personali kuludes, seda peamiselt siis laevanduse poolelt. Ärikasum siis kasvas 10%, tasemele EUR 3.5 miljonit. Meil suurenes ka pisut amortisatsioon, seda tulenevalt siis vahepealse perioodi investeeringute arvele võtmisest võrreldes eelmise aastaga, et teatavasti sai meil siis aasta alguses valmis Paldiski uus kai. Tulumaksu me Q3 ei maksnud, kuna dividendide väljamakse jäi Q2.
Andrus Ait: Perioodi kasumiks kujunes siis EUR 9.5 miljonit, mis on 11% enam kui aasta varem ja kasvas siis EUR 1 miljon Q3. Netofinantskulud jäid ka stabiilseks. Deposiidilt teenitud tulu pisut vähenes, samas vähenes ka kasutuses olevate laenude maht. Euribor jälle teistpidi tõusis, et kokkuvõttes siis netofinantskulud jäid stabiilseks nende erinevate mõjude tulemusena. Q3 investeerisime EUR 3.3 miljonit. Peamine investeering oli ühe peamise kai, kus me teenindame siis Soome liini laevu, rekonstrueerimine siin vanas sadamas. Lisaks parandasime kaid Muuga sadamas, et olla valmis siis kaldaelektri lahenduse sinna installeerimiseks kruisi, vabandust, konteinerlaevadele Muuga sadamas ja samuti Q3 uuendasime oma videovalve süsteeme sadamates. Need olid suuremad investeeringud. Üheksa kuu lõikes meie tulu kasvas 4%, tasemele EUR 93 miljonit. Siin siis tegelikult kasvumõjud samad, et tulude indekseerimine siis parvlaevateenustest, elektrienergia müük.
Andrus Ait: Siin on ka suurem mõju Botnica tegevusest, kuna siis Botnica oli 17 päeva rohkem väljas prahitud, sealt ka tulude suurenemine ja suurenesid ka siis laevatasud tulenevalt siis kruiisilaevade, peamiselt kruiisilaevade külastuste arvu kasvust. Korrigeeritud EBITDA vähenes, seda siis 6.5%, tasemele EUR 42.3 miljonit. Siin tooks välja siis just praamide mõju esimesest, peamiselt esimesest kvartalist ja teisest kvartalist, kus siis kütusehinnad hakkasid kiirelt kasvama ja indekseerimine tulude poolt jõudis sellele järgi. Lisaks Q1 oli meil tegemist väga raskete jääloludega, sellest tulenevalt ka suurem tarbimine. See oli järgselt pidime tegema praamidele ja jäätmetele teatavaid remonteid, et see siis mõjutas kulusid peamiselt. Lisaks toon ma välja siin ka varem eelmistel kvartalitel esitatud mõjud, mis siis tulid eelmisest aastast.
Andrus Ait: Eelmisel aastal meil olid ühekordsed mõjud, siis üks oli Botnica kindlustusühingusse laekumine summas EUR 900,000 ja teiseks siis maa müük Muuga sadamas Rail Baltica kaubajaama arendamiseks, mille mõju oli ka EBITDA tasemel EUR 900,000. Selliseid ühekordseid positiivseid mõjusid võrreldavas ulatuses sellel aastal ei olnud. Korrigeeritud EBITDA marginaal siis 9 kuu lõikes 45.5%. Tulumaks jäi eelmise aasta tasemele, kuna dividendide väljamakse oli samas summas, EUR 19.2 million oli dividendide väljamakse ja see oli siis tulumaks samamoodi eelmisel aastal. Perioodi kasum siis vähenes EUR 14.5 millioni euroni ehk ligi 18% ja investeerisime siis esimese 9 kuu jooksul EUR 6.8 millionit. Eelmisel aastal oli see siis 9 kuu jooksul EUR 20.8 millionit. Eelmisel aastal siis oli meil suurem kai ehitus Paldiski Lõunasadamas käsil, et sellest siis selline kõrgem investeeringute tase. Sellel aastal siis oleme teinud lisaks töödele, mida ma mainisin kolmanda kvartali juures. Tähendab siis dokkideid laevadele, parvlaevadele.
Andrus Ait: Samuti oli ühe parvlaeva peamasina korraline väljavahetamine peale teatud töötunde. Jätkasime A-terminali projekteerimisega ja oleme teinud ka IT-investeeringuid nii riistvaras kui siis software'i ka. Nüüd tulemused segmentide lõikes. 9 kuu ja kolmanda kvartali osas näeme siis kolmandas kvartalis, et tulu tõusis kolmes segmendis neljast. Sama kehtib ka EBITDA kohta. Et üks positiivne kasv siis reisijatasudest, kus tulud kasvasid ligi 9%. Ja siin saabki siis juba välja tuua samad mõjud, millest räägitud, et peamiselt siis kruiisilaevakülastuste arvu kasv ja seda toetas siis ka reisijate üldine kasv. Ja ka kaubatasud kasvasid reisijaterminalides jõudsalt seoses siis ro-ro mahkude kasvuga. Ja see siis kandus üle ka EBITDA tasemele, kus siis kasv oli 11%. Jõudis siis reisijaterminalide EBITDA EUR 8 millioni tasemele. Kaubasadamates siis mõningane langus. Siin numbrites küll ei peegeldu, mis on nagu väiksemad kui EUR 100,000, aga seda siis peamiselt laevatasude vähenemisest kaubasadamates, kuna oli vähem tankereid.
Andrus Ait: Laevapilastaste arv kaubalaevade näol oli küll võrreldav eelmisele aastale, aga lihtsalt laevad olid ka väiksemad. Aga siis tulude langust laevatasudest aitas tasakaalustada ja kõrge elektrienergia müük ja ka renditulud suurenesid. Ja sama siis tegelikult kandub üle siis ka EBITDA tasemele, kus siis mõningane langus tegi esase kolmandas kvartalis kaubasadamates. Reisiparvlaevade puhul siis tõus üle EUR 1 millioni tuludes ja seda siis indekseerimise mõjul. Ja veel kord, et tulude indekseerimises meil on siis ühekvartaline nihe ja kolmas kvartal oli siis kvartal, kus siis esimest korda kütusehinna indekseerimine tulude poolelt ületas nii-öelda kulude kasvu, kuna see põhines eelmise kvartali muudatustele. Ehk siis reisiparvlaevade puhul ka EBITDA tasemel kerge kasv, mis siis natukene aitab tasakaalustada eelmistelt kvartalitelt negatiivset mõju. Ja kolmandas kvartalis muu segmendi ehk Botnica tegevuse tulu jäi eelmise aasta tasemele, väike kasv siit ja EBITDA siis kasvas, kuna eelmisel aastal tegime suveperioodil Botnicale rohkem remonditöid.
Andrus Ait: 9 kuu lõikes siis tegelikult tuludes oli muster sama, et kolmes segmendis kasv reisijasadamates ja reisiparvlaeva puhul enim. EBITDA kasvas reisijasadamates 9 kuu lõikes. Kaubasadamates siis müügitulu langus, seda siis laevatasudest. Nüüd EBITDA langus 9 kuu lõikes kujunes suuremaks ja siin siis tuleb arvesse võtta eelmise aasta ühekordset maa müügist EUR 900,000 EBITDA tasemel, mida meil sel aastal ei olnud. Aga ülejäänud osas siis oli ka kulude teatav suurenemine, mis siis EBITDA-t vähendas. Reisiparvlaeval puhul siis tulude kasv 9 kuu lõikes indekseerimise mõjul. Peamine indekseerimine siis toimus kolmandas kvartalis, aga siis jah, kütusekulud siis esimeses kvartalis olid need, mis mõjutasid peamiselt seda langust ja ka kulusid tarbimine olnud jaamades. Ja muud segmendid siis tulude suurenemine EUR 1 million Botnica tegevusest, kuna oli rohkem tühje päevi, et juunis siis Botnica ka osales projektipõhisel tööl. Eelmisel aastal siis suveperioodil Botnica väljaparandustöid ei olnud.
Andrus Ait: EBITDA osas kerge langus, siis saab välja tuua selle ühekordse positiivse mõju eelmisest aastast, sellise kindlustushüvitise laekumine, mis siis mõjutas kulusid selliselt või vähendas kulusid eelmisel aastal ja sellist mõju meil see aasta tagasi olnud ei olnud. Rahavood äritegevuses siis 9 kuu lõikes EUR 32.3 millionit. See on madalam kui eelmisel aastal, sest peamiselt sellest, et maksed tarnijatele suurenesid ja eelmisel aastal meil oli ka ühekordne positiivne efekt ja üle sellest, et laekus siis vahend või raha Botnica 2024. aasta lõpus tehtud tööde eest, et see mõjutas ka märgatava ulatuses siis rahavooku esimeses kvartalis. Rahavood investeerimistegevusest -EUR 2.3 millionit. See siis kajastab meie investeeringuid, mis olid ligi EUR 7 millionit. Samal ajal me saime ka 9 kuu jooksul laekus toetusrahasid projekti raames, kus me siis rajame kaldaelektri võimekuse meie kruiisikaidele Vanasadamas, et saime selle projekti osas teatava ettemakse, mis siis meil tasakaalustas.
Andrus Ait: Eelmisel aastal oli see +EUR 10 millionit, et meile ju võrdluseks, et meil eelmisel aastal müüsime maad Muuga sadamas, sellest üle EUR 4 millioniline positiivne mõju ja täiendavalt siis laekus EUR 22 millionit deposiitidest, et me olime 2024. aasta lõpus deposiitidesse paigutanud vahendeid, mis siis laekusid tagasi 2025. aasta alguses, et sellest siis selline erakordselt kõrge tase 2025. aasta. Vaba rahavoo EUR 30 millionit 9 kuu lõikes ja rahavoo finantseerimisest siis -EUR 30.9 millionit ehk suurem EUR 4.6 millioni osas kui eelmisel aastal. Et selle aasta juulis meil oli pikaajalise laenu lõpptähtaeg ja viimane makse, mis oli siis nagu suurem makse, see viimane makse, sellest tulenevalt siis laenu tagasimaksed olid kõrgemad. Ja rahavoo kokku siis -EUR 800,000. Netovõlg vähenes EUR 3 millioni ulatuses. Raha pangakontadel vähenes EUR 12 millionit, samal ajal laenude kasutuses olevate laenude maht vähenes ligi EUR 16 millionit.
Andrus Ait: Ja bilansi poole pealt siis suuri muutusi võrreldes aasta lõpu seisuga ei ole. Raha pangakontadel samas suurusjärgus. Põhivara on vähenenud tulenevalt amortisatsioonist ja investeeringute tase on olnud see aasta pigem kindel varra. Omakapital siis samuti vähenenud tulenevalt siis dividendi väljamaksest, mis on positiivne perioodi kasumist ja nagu välja toodud, siis võlakohustused on vähenenud tulenevalt siis sellest, et sellel aastal ei olnud suuremaid laenu tagasimakseid. Ja bilansi poole pealt veel tooksin välja selle, et kui meil oli 9 kuu või septembri lõpu seisuga üle EUR 70 millioni lühiajalisi kohustusi laenude osas, siis meil oli oktoobri lõpus võlakirjade lunastamise tähtaeg, pikaste võlakirjade lunastamise tähtaeg. See toimus edukalt EUR 50 millioni ulatuses, et sellest tulenevalt oli see siis nii kõrge, et see refinantseerimine õnnestus edukalt.
Andrus Ait: Selle kohta tegime ka börsile, et nüüdseks see tase on nagu normaliseerunud ja meil on järgmisel aastal taaskord siis oktoobris üle EUR 60 millioni võlakirjade lunastamist, et usun, et see samuti toimub edukalt, et seetõttu meil on siin lähiperioodidel lihtsalt lühiajalised kohustused kõrgemad, kuna jõuavad kätte siis refinantseerimise hetked. Aga sellega ettekande lõpetaks. Nagu ikka, meil on siin kaks slaidi tulude ja edetabeli kohta. Kellel on rohkem huvi, saate hiljem järgi vaadata, neid ma eraldi ei kommenteeri. Aga teeme väikese pausi, oleme tagasi mõne minuti pärast, et vastata teie küsimustele. Aitäh!
Valdo Kalm: Jätkame veebinaariumiga ja on tulnud mõned küsimused. Esimene neist: "Kui suured on täna veel kaubamahtud, mis liiguvad üle Venemaa piiri? Kas need vähenevad jätkuvalt?" Tegelikult juba pikemat aega Venemaalt kaupu meie sadamatesse ei tule, eksporti me ei teeninda. On jäänud teatud toiduainete tööstuse import Venemaale, mis ei ole ka sanktsioneeritud, suurusjärgus 150,000-200,000 tonni. See ongi tegelikult kõik, mis on järgi jäänud, nii et siin mingisuguseid suuri kahanemisi või mõjusid enam ette näha ei ole. Küsimus kaks: "Mis hakkab toimuma Vanasadama kinnisvaraarenduses kuni järgmise aasta lõpuni nii A-terminali peamaja kui ka mittesadama tegevusega seotud kinnisvaraarenduste osas? Ja kas on oodata esimesi tulusid?" Tõepoolest, me 2027. aastal soovime alustada siis D-terminali Reidi tee poolse kinnisvaraarendusega. Seal on paar sobivat kinnistut. Ehk me loodame jõuda esimeste lepinguteni mudeli juurde, kuidas me arendame. Me tuleme, teavitame sellest kindlasti ka aktsionäre. Ehk võiks siis loota ka esimesi tulusid.
Valdo Kalm: A-terminali osas on planeeritud ka järgmine aasta alustada ehitustegevusega. Loodame, et ehitushange läheb ilusasti töösse ja me räägime ainult A-terminalist. Peamaja me ei rekonstrueeri. Jutt on siis ikkagi A-terminali rekist, rekonstrueerimisest. Kolmandaks: "Millised on arengud endiste juhatuse liikmete vastu esitatud hagi avalduste osas?" Uusi arenguid ei ole. Käib tsiviilvaidlus ja tõesti, mingisuguseid uusi tulemeid ei ole raporteerida.
Andrus Ait: Järgmised küsimused siis Teamsi vahendusel. "Kas siis reisijate arvu osas on Q4 oodata indekseerimisest positiivset mõju?" Q4 osas siis, vaadates siis peale sellele indekseerimise mudelile, siis mõju kindlasti on, aga ta ei ole selles ulatuses, mis Q3, kuna siis Q3 suurim tõus oli siin aasta alguses ja Q3 oli meil ka kõige rohkem reise. Sealt tuli see positiivne efekt. Q4 on reise vähem ja tõesti, need kasvud ei ole ka olnud nii märgatavad, et kõik oleneb sellest tegelikult, mida lennuturg edasi teeb. Kui ta jätkab kasvu, siis seda positiivset mõju ei ole. Kui ta nii-öelda langema hakkab, siis võiks olla ka suurem. Et noh, siin näidaskiri, aga noh, siin on raske ennustada. Aga mida saab öelda, et sellist nii suurt positiivset mõju ei tule, kui oli Q3.
Andrus Ait: Ja mida me ootame kvartali või aasta lõpuks, siis see kõik oleneb Q4 tulemustest. Aga tõenäoliselt sellist nii-öelda suurt positiivset hüpet sellel aastal ei toimu või siis selle esimeste kahe kvartali mõjude täielikku katmist, negatiivse mõjude täielikku katmist ei toimu. Järgmine küsimus: "Milline on väljavaade Q4 kaubamahtudele ja mis on juhtkonna praegu ootus järgmise aasta osas?" Kaubamahtude osas Q4 puhul, mida me saame öelda, et kindlasti on positiivne ootus puistlastile, sest viljavedu on aktiviseerunud. Samuti ro-ro mahud on siin noh, nii-öelda stabiilsed või me näeme, et positiivsed trendid, et nüüd vedellast osas suuri muutusi ei oota, et kõik see, mis on aasta jooksul olnud, et usun, et see nagu on jätkumas ka Q4, et siit nagu suurt tõusu või muutust ei ole oodata.
Andrus Ait: Ja järgmise aasta osas, et me siin hetkel oleme eelarvet koostamas, et eks me siin üldise majanduse arengutega seda prognoosi nii-öelda valideerime, et kui siin teatavad kasvud teatavates kaubaliikides on, et siis on nii-öelda positiivne, et suuri hüppeid me siin tõenäoliselt ette ei näe.
Valdo Kalm: Jah, ja siin on veel üks viimane küsimus: "Kas saaksite põhjalikumalt avada uue Paldiski kai praegust rakendust ja tema kasutust?" Kai on töös ja väga suures osas oleme nüüd, kui me räägime just Q3, teenindanud militaarseid vedusid. See on siis põhiliselt spetsiaalveod ja ro-ro. Teenindasime ka ühte maismaatuuleparki. See ei olnud küll suuremahuline, aga nii-öelda kai tagala sobis väga hästi labade ja mastide hoidmiseks. Ja kui kõik nüüd läheb ilusasti, seisab kohe ees suurema maismaatuulepargi teenindamine Lätti. Aga nendest mahtudest saab siis täpsemalt rääkida, ma arvan, järgmises veebinaaris. Sellega on küsimused-vastused ammendunud. Suur tänu kuulamast ja kohtumiseni uues veebinaariumis.
Andrus Ait: Aitäh huvi tundmast ja kohtumiseni.
